25 september 2020

Telefonipildid

 Järjekordne telefonipiltide postitus on käes. Millal siis veel kui mitte nüüd, kui on aeg õuest tuppa kolida ja vahvatele suveseiklustele tagasi vaadata?


Alustame rahulikult: 20. augustil käisime matkamas Kakerdaja rabas. Võimalik, et ma kirjutasin sellest enne ka, aga üks rahulik järvepilt kulub alati ära. 


Enamik pilte mu telefonis on muidugi Ernstist, aga teie huvides ma neid siia ei jaga – kes ikka viitsiks võõraste laste pilte vaadata. Mõne pildi lisan aga siiski, näiteks selle nunnu selfi. Ernst on nunnu, mina olen lihtsalt väsinud. 


Ja veel üks pilt Ernstist, sest see on nii vahvalt värviline. Sellest ma parem ei räägi, kui kaua ja kui palju ma seda suhkruvatti igalt poolt pärast koristama pidin, aga see pole ka oluline.



Valaste juga käisime ka vaatamas. Samal päeval käisime ka Sillamäel aga kuna terve jalutuskäigu ajal vihma kallas, ei saanud ma pilte teha. Lisaks jõudsin ma taas imestada, kui palju on Eestis ikka veel üsna tuntud kohti, kus ma käinud pole. Üks nendest ka näiteks Valaste. Mida ma siis üldse teinud olen?



Sünnipäevalilled ja sünnipäevaraamat. Lisaks on näha pildil veel jõuluehted, mis me Ernstiga koos meisterdasime. Keset suve. Tuleb aegsalt valmistuda, sest ega tali taeva jää.



Sügise algus on selline aeg, et ei tea, kas pakkida lahti talvevammused või venitada veel selga suvehõlstid – mina, nagu näha, valin tavaliselt selle viimase variandi. Pildil siis Rakveres, kus me väisasime rahvusköökide päeva. Selleks ajaks, kui me kohale jõudsime, olid küll pooled putkad juba toidust tühjad, aga me ei lasknud ennast sellest heidutada. 



Ikka veel Rakveres. Ma valetaks, kui ma ütleks, et nende pükstega väga mugav Tarva juurde ronida oleks olnud, aga hakkama ma sain ja isegi sukkpüksid jäid terveks. Kui see pole vedamine, siis mis on? Ja sellest, kuidas ma alla sain, vaikib ajalugu.



Täiesti juhuslikult sattusime Sagadi mõisa seenenäitusele. Väga lahe oli! Avastasime igasuguseid huvitavaid seenenimesid ja leidsime salakavalaid seeni, mida oma vaenlastele sisse sööta. Lisaks käisime metsamuuseumis, mis asus sealsamas Sagadi mõisa kõrvalhoones. Sissesaime, muide, poole hinnaga, sest me olime nii toredad ja ilusad. Või siis sellepärast, et me jõudsime pool tundi enne sulgemist.


Selleks aastaks on suveretkedega kõik – järgmine telefonipiltide postitus tuleb ilmselt mu glamuursest kodukontorist.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minule,prillikandjale,ütles ema ikka teismelisena: "Kahed prillid pere peale on liiast..."(kuna olin ikka v ä g a lühinägelik).Mulle tuleb see alati meelde, kui näen kahte paaris-prillikandjat!:D

Madli ütles ...

Hah, jaa! Samas mulle on alati prillidega mehed meeldinud. Ma igaks juhuks mainin, et piltidel pole koos minuga mu elukaaslane, vaid hea sõber, aga mu elukaaslasel on ka prillid :)

Marca ütles ...

Me käisime Sagadis sel laupäeval ja imestasime, et mis imelikud tribüünid need seal metsamuuseumi seina ääres on, sest seeni seal peal enam ei olnud. Nüüd siis mõistatus lahendatud :)

Madli ütles ...

See seenenäitus kestis kahjuks jah vaid kaks päeva, nii et meil vedas, et just siis sinna sattusime. A väga huvitav oli, isegi mulle, kes ma eriline seenefänn (korjamise siis) pole.

notsu ütles ...

Kohvikus r22gitud teemal: kleebin siia lingi intervjuule Mitte_Tallinnaga (olen praegu arvutis, kus ei saa su meiliaadressi kätte):
https://www.muurileht.ee/linnaruum-teisest-dimensioonist-intervjuu-mitte_tallinnaga/

Madli ütles ...

Väga huvitav. Ma vaatasin Mittetallinna kontot ka FBs ning sealsed ettepanekud on tõesti asjalikud – loomulikult ei rakendata neid kunagi, sest kui Tallinnas mingi väike asigi autodele ebamugavamaks muuta, tõuseb tõeline seakisa. Aga äkki kunagi maailm pöördub.