14 jaanuar 2021

It's crazy

Kui keegi arvas, et hakkan valitsuse kukkumisest rääkima, siis ei, ma ei arva, et mul oleks sinna veel midagi uut lisada. Mis muidugi ei tähenda, et ma seda kõike ei jälgiks ning tõele au andes oli eile päris huvitav seda sahkerdamist ja mängimist vaadata. Ja kuidas herr Ratas ennast kiire tagasiastumisega tõelise riigimehena näidata püüdis. Huvitav, kas keegi tõesti usub, et ta tegi seda puhtast altruismist?

Aga nagu mainisin, siis ei ole mul huvi seda põhjalikumalt analüüsida, vähemalt siin mitte. Ega mul ole selleks aegagi, sest aasta on alanud üsna kiirelt ja huvitavalt (küll mitte nii kiirelt ja huvitavalt kui EV-l, haa). Lisaks oma tavapärasele tööle käin nüüd õhtuti ka raadios asendamas, sest emal õnnestus esimese libedaga nii õnnetult kukkuda, et murdis käeluu. Saated aga ära jääda ei saa ja nii käingi ma siis hädast välja aitamas. Päris tore on tegelikult vahelduseks viisakad riided selga panna, nina kodust välja pista ja inimesi näha. Äärmiselt koroonavastane jutt, ma tean, aga nii on. Lisaks raadiotööle on aga ka mu päristööl praegu minust mitteolenevatel põhjustel stressirohke aeg, nii et ... jah, päris kiire on. Magada ka ei saa, sest ma ärkan öösel üles ja mõtlen tööle. 

Nii näebki mu tavapärane päev välja selline: kell 4 ärkan, proovin natuke uuesti magama jääda, see ei õnnestu, loen natuke raamatut natside kulla kohta, tõusen voodist, hakkan tööle, kui see tehtud, lähen raadiosse, pärast seda lasteaeda, koju, kelgutama, koju tagasi, mängin Ernstiga kooli ja siis magama. Ja järgmisel päeval uuesti. Vahel õnnestub ka pärast kella 4 uuesti magama jääda, aga mitte liiga tihti.

Aga õnneks hoolitseb Ernst selle eest, et ma liiga palju tööd ei teeks, ja kirjutab mulle selliseid kirju: 

Ja joonistas igaks juhuks veel püksid ka juurde, et ma ei unustaks neid jalga panna. Tema usk minu riietumisvõimesse ei ole nimelt väga suur.

Lisaks oleme me leidnud tervelt ühe korteri, mis meie tähtsaimatele tingimustele vastab. Käisime seda isegi vaatamas ja nüüd ... nüüd ma ei teagi. Liigume tasa ja targu ja mõtleme samal ajal, kas ja kuidas. Mulle endale tundub suhteliselt utoopiline, et me sellise korteri endale saame, nii et täpsemalt ma selle kohta veel midagi ei avaldaks, aga asjad liiguvad vähemalt. 

Kommentaare ei ole: